Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
Emakeelepäevaks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.
1995. aastal alustas Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast.[2]
7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju. Toetusallkirju oli kokku 175. Riigikogu kultuurikomisjon aga loobus ettepanekuga edasi tegelemisest.
Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigas juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, esitas Meinhard Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta.[
22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril 1999 ja see jõustus 24. veebruaril 1999. Samal aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.
Traditsiooniks on kujunemas president Alar Karise juhitud emakeelepäeva lugemisaktsioon presidendi kantselei ees, kus 70 Eesti inimest loevad eestikeelseid tekste.
Kuulutatakse välja Kultuurkapitali kirjanduspreemia võitjad. Kandidaatidega saab tutvuda ERRi kultuuriportaalis.
Emakeelepäeva puhul toimub Rahvusraamatukogus konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“, kus tuleb juttu tunnetest ja imekiiresti arenevast tehnoloogiast ning nende vastastikusest mõjust.
Juba aastaid suurt elevust ja põnevust tekitanud e-etteütlus algab kell 10.25. Kuivtrenni saab teha Vikerraadio Keelesäutsude abil.
Emakeelepäeva tähistatakse mõistagi ka Eesti Kirjandusmuuseumis, kus seekord keskendutakse kahele tähelepanuväärsele, omas kultuuris suure tähtsusega kirjanikule, emakeele ja emakeelse kirjasõna arendajale Lydia Koidulale ja Lesja Ukrajinkale.
Tartu Ülikoolis algab kell 13.00 vestlus kaasavast keelepoliitikast ja eesti keele õppimisest, mis on ka järelvaadatav.
Tehakse teatavaks 2022. aasta keeletegu.
E-etteütluse tekstid:
vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/50070f8a-68e0-41ce-9697-a19f32d39a21/vikerraadio-e-etteutluse-voistluse-10-varasemat-teksti-vaata-ule
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar