Raul Eerik - Parim Noor Intrumentalist 2023

 

Edasi juba Tallinna võistlema.

Palju palju õnne RAUL EERIKULE !

14. märts emakeelepäev

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

Emakeelepäevaks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.

1995. aastal alustas Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast.^[2]

7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju. Toetusallkirju oli kokku 175. Riigikogu kultuurikomisjon aga loobus ettepanekuga edasi tegelemisest.

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigas juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, esitas Meinhard Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta.^[

22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril 1999 ja see jõustus 24. veebruaril 1999. Samal aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.

Traditsiooniks on kujunemas president Alar Karise juhitud emakeelepäeva lugemisaktsioon presidendi kantselei ees, kus 70 Eesti inimest loevad eestikeelseid tekste.

Kuulutatakse välja Kultuurkapitali kirjanduspreemia võitjad. Kandidaatidega saab tutvuda ERRi kultuuriportaalis.

Emakeelepäeva puhul toimub Rahvusraamatukogus konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“, kus tuleb juttu tunnetest ja imekiiresti arenevast tehnoloogiast ning nende vastastikusest mõjust. 

Juba aastaid suurt elevust ja põnevust tekitanud e-etteütlus algab kell 10.25. Kuivtrenni saab teha Vikerraadio Keelesäutsude abil. 

Emakeelepäeva tähistatakse mõistagi ka Eesti Kirjandusmuuseumis, kus seekord keskendutakse kahele tähelepanuväärsele, omas kultuuris suure tähtsusega kirjanikule, emakeele ja emakeelse kirjasõna arendajale Lydia Koidulale ja Lesja Ukrajinkale. 

Tartu Ülikoolis algab kell 13.00 vestlus kaasavast keelepoliitikast ja eesti keele õppimisest, mis on ka järelvaadatav.

Tehakse teatavaks 2022. aasta keeletegu. 

E-etteütluse tekstid:
vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/50070f8a-68e0-41ce-9697-a19f32d39a21/vikerraadio-e-etteutluse-voistluse-10-varasemat-teksti-vaata-ule

Maagiline talve viimane nädal - tantsupeo ülevaatus, kirjandivõistlus

 13.03. on maagiline talve viimane nädal - on aeg kevadeks oma hing  ja vaim valmis panna.

Toimus tantsupeo teine ülevaatus. Tantsisime Vabaduse kooli  ilusas aulas. 

Pärast tantsimist  kell 13.00  läksid Mattias ja Thea kirjandivõistlusele Rakvere Põhikooli.

Teemad olid sellised ...

Igati tublid õpilased!

Õppepäev Energia Avastuskeskuses ja KUMUS

Energia Avastuskeskus

Energia avastuskeskus asub tähelepanuväärses hoones. Just siin, vanas Tallinna elektrijaamas, hakati 20. sajandi alguses esimesena üldkasutatavasse võrku elektri tootmiseks kasutama põlevkivi. Seepärast ongi avastuskeskus õige koht, et uurida elektri tootmise ja selle kasutamise lugu.

Tallina Linna Elektri Keskjaam valmis 1912. aastal arhitekti Hans Hermann Schmidti kavandi järgi. Jaamal oli kolm hoonet: masinamaja ehk praegune Energia avastuskeskus, katlamaja ehk praegune Kultuurikatel ja kontorihoone, kus praegu tegutseb hostel.

Elektrijaam alustas tööd 24. märtsil 1913. Esialgu köeti jaama kivisöe, turba ja puiduga, 1924. aastast põlevkiviga. 1938. aastaks oli Tallinna elektrijaama võimsus 19 200 kW – sellele Eestis konkurentsi ei olnud pakkuda. Jaam töötas 1979. aastani.

Masinamaja sisseseadest on tänaseni mõndagi säilinud. Avastuskeskuse peasaalis on väljapanekul endised turbiinid ja generaatorid, aga ka 1929. aastal AS-i Ilmarine toodetud sildkraana, mis suutis tõsta koguni 25 tonni. Renoveeritud on ka kunagine lülitussein ja säilitatud on osa 1930-ndate originaalpõrandat. Väljapanekul on ka väike vagun, mis vedas 30 aasta jooksul Viru allmaakaevandustes rohkem kui 320 000 tonni põlevkivi.

Näitusel saab panna käed külge eri elektriseadmete näidistele, et tutvuda nende tööpõhimõttega. Väljapaneku tähteksponaadid on Tesla transformaatorid Faraday puuris ja Van de Graaffi generaator, millega tehakse avastuskeskuses iga päev ka välgu- ja staatilise elektri demonstratsioone.

 Pane kosmosele silm peale - PLANETAARIUMIS

Energia avastuskeskuses asub 10 meetrise läbimõõduga poolsfääriline kuppelplanetaarium, kus saab vaadata peamiselt keskuses aga ka mujal maailmas valminud populaarteaduslikke lühi- ja animafilme.

'

 Vaatasime 20 minutilist populaarteaduslikku filmi "Taevatuled"

Saa osa looduse kõrgepingelisest vaatemängust! Äike on keeruline atmosfäärinähtus, mille osaks ei ole ainult välk ja müristamine, vaid ka eri tüüpi pilved, õhuvoolud ja elektrilaengud.

KUMU on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikum näitusepaik Eestis.

Muuseumis saime  giidi Andrus Roosi  väga huvitava ja põneva  õppeprogrammi käigus ülevaate KUMU muuseumi tekkimisest, arhitektuurist ja ülevaate Eesti kunsti erinevatest ajajärkudest.

teamLab

Hõljuvad õied igavikumeres