Tartus Aia tänaval, majas number 35 kohtusid Eesti poolelt Jaan Poska, Jaan Sööt, Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Vene poolt esindasid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.
Läbirääkimised rahu sõlmimiseks olid alanud juba eelneva aasta lõpul. Kuid osapooltel oli ohtralt vastukäivaid nõudmisi ning tingimusi, seega läbirääkimised venisid 1920. aasta veebruarini. Lepingu järgi kohustus venemaa Eestit igavesest ajast igavesti õiguslikult tunnistama. Vene riik kohustus ka Eestile 15 miljoni kuldrubla näol maksma 11,6 tonni kulda.
Kuigi Venemaa ei täitnud kõiki lepingus sedastatud tingimusi peavad ajaloolased Tartu rahu sõlmimist rahvusvahelise tähtsusega sündmuseks. Tartu rahu näitas maailmale, et Nõukogudemaaga on võimalik läbirääkimise pidada ning lepingule järgnes riburadapidi rahu sõlmimina suurriigi ja Leedu, Läti, Soome ja Poola vahel.
Küünlapäev
Veebruar sai rahvakalendris küünlakuu nime küünlapäeva järgi, mis oli ka talve kõige külmem aeg. Sel ajal tehti metsatööd. Küünlapäevaga lõppes kesktalv ja pisitasa hakkasid ilmnema kevademärgid. Ketrustööd pidid naistel küünlapäevaks valmis saama ja algas kangakudumine. Sel päeval valatud küünlad põlesid kaua ja heleda leegiga. Küünlapäeval sõlmiti ka lepinguid: peremehed valisid sulaseid, tüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Käed löödi kokku ja kaubad sõlmiti enamasti kõrtsis, kus siis tehti liiku ning anti käsiraha.
Küünlapäev on üks tähtsamatest neitsi Maarjaga seotud tähtpäevadest. See märgib päeva, mil ta Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks. Legendi järgi süttisid küünlad iseendast põlema. Seda meenutab ka päeva nimetus.
Rahvapärimuse järgi on tegemist talve keskpaigaga, kõige külmema ajaga, mil ometi kevademärgid juba näha. Küünlapäev oli ennekõike naiste püha, seda ka seepärast, et oli käsitöö tegemise hooaeg. See päev võeti vabaks ja käidi külas. Talvevarudest pidi küünlapäeval pool alles olema.
Rahvakalendris on küünlapäev igal aastal 2. veebruaril.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar